headerphoto

1858. aastal valmis Viirale koolimaja ja kool alustas tööd.
1863. aastast pärinevad esimesed täpsed andmed koolitöö kohta, kuna Tõnis Tilk kirjutas oma tööst Tartu Õpetatud Eesti Seltsile.
1876. aastal valmis uus koolimaja, mis oli mõeldud 80 õpilasele.
1896. aastal sai Mihkel Martsoo koolijuhatajaks. Mihkel Martsoo asutas Tori-Viira laulukoori.
1899. aastal otsustati vallavolikogus, et abikoolmeister peab olema kihelkonnakooli haridusega ja kooliruumide pesemise eest peavad lapsevanemad raha maksma.
1900. aastal toimus usuõpetuse revisjon, mille tulemusena ei olda üldse rahul Mihkel Martsooga, kes jätnud väga “küpsemata mulje”.
1913. aastal avaldas inspektor Mihkel Martsoole ja Jüri Reierile kiitust hea vene keele, matemaatika ja laulmise õpetamise eest.
1914. aastal läks Mihkel Martsoo I maailmasõja rindele. Teda jäi asendama abikaasa Ann Martsoo.
1918. aastal muutus kool 4-klassiliseks.
1919. aastal algas taas emakeeleõpetus, mis oli seni seoses venestamisega keelatud.
1925. aastal alustas kooli juures tööd raamatukoguselts “Edu”.
1926. aastal toimus esimene õpilaste arstlik ülevaatus.
1927. aastal tuli õpetajaks Hilda Pärn.
1928. aastal avati 5. klass.
1929. aastal määrati palk kooliteenrile. Üle Navesti jõe avati kindel sild.
1930. aastal avati 6. klass.
1932. aastal toimus esimene ekskursioon õpilastega Tallinnasse.
1933. aastal tähistati Viira kooli 75. aastapäeva.
1934. aastal hakati ehitama uut koolimaja.
1935. aastal toimus uue maja avamine.
1937. aastal avati kolmas klassikomplekt ja seega oli koolis 3 õpetajat.
1938. aastal istutati kooli ümbrusse uusi puid.
1939. aastal sai koolijuhatajaks Mihkel Tilk ja kooli tuli koristajatädi Ludmilla Margus.
1940. aastal sai kooli nimeks Viira Mittetäielik Keskkool.
1944. aastal alustas töö pioneeriorganisatsioon. Koolijuhatajaks sai Hilda Pärn.
1946. aastal rajati spordiväljak, takistusriba ja seati üles võimlemisriistastik.
1948. aastal avati 7. klass.
1949. aastal rajati õppekatseaed ja kooli sissesõidutee.
1950. aastal muudeti kool 4-klassiliseks ja alles jäi 2 klassikomplekti.
1951. aastal jäi kool ühekomplektiliseks ja kevadised eksamid viidi läbi koos Riisal asuva Jõesuu algkooliga.
1952. aastal sai koolijuhatajaks Aino Tamm. Kool oli kahekomplektiline.
1953. aastal 1 klassikomplekt.
1954. aastal 2 klassikomplekti.
1956. aastal 1 klassikomplekt.
1957. aastal sai koolijuhatajaks Oskar Künnapas. Alustati kapitaalremonti. Aktiivselt rakendati tööle ringid.
1958. aastal 2 klassikomplekti.
1959. aastal jäid inspektorid kooli tööga väga rahule.
1960. aastal kool elektrifitseeriti.
1962. aastal tähistati pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäeva koos Virula 8-klassilise Kooliga. Rahvatantsurühm esines Vabariiklikul Koolinoorte Üldlaulu- ja tantsupeol.
1964. aastal sai koolijuhatajaks Laine Haas. Moodustati eelkooliealiste laste ring.
1965. aastal oli 8. päeval õppetöö poolik, sest õhutemperatuur langes alla -30 kraadi.
1966. aastal tähistati SSOR 50. aastapäeva. Kooli külastas Jaan Hiiesalu, kes oli Leniniga mitu korda kokku puutunud.
1967/68. õppeaastal haigestus 1/3 lastest nakkuslikku kollatõvesse. Viira kooli autasustati rajooni kiituskirjaga.
1969/70. õppeaastal muudeti kool 3-klassiliseks. Tähistati Lenini 100. sünniaastapäeva.
1971/72. õppeaastal avati nullklass. Tantsurühm pääses tantsupeole.
1973. aastal lahkus kultuurimaja kooli ruumidest.
1975/76. õppeaastal oli kool 3 päeva külma tõttu suletud. 24-st lapsest põdes 21 grippi.
1976/77. õppeaastal sai koolidirektoriks Enda Link. Tantsurühm sai õiguse osa võtta tantsupeost.
1981. aastal avati 4. klass.
1981/82. õppeaastal avati 5. klass. Õpilased hakkasid Tootsis ujumiskursustel käima.
1983. aastal tähistati Viira kooli 125. aastapäeva. Kool muutus 6-klassiliseks.
1984/85. õppeaastal 7 klassi ja 6 komplekti. Kohtuti kirjanik Vladimir Beekmaniga. Tantsurühm võttis tantsupeost osa.
1985/86. õppeaastal 8 klassi ja 7 komplekti.
anno 18581987/88. õppeaastal atesteeriti õpetajaid. Kooli külastasid kirjanik Dagmar Normet ja spordikommentaator Toomas Uba.
1988/89. õppeaastal 9 klassi ja 8 komplekti. Alustati uue koolimaja ehitusega.
1990. aastal sai Viira kool Eesti Laste Organisatsiooni liikmeks.
1991. aastal külastas Hakojärvi sõpruskooli delegatsioon Viira kooli.
1992. aastal avati uus koolimaja. Mudilas- ja lastekoor ning tantsurühm pääsesid laulu- ja tantsupeole. Viira kooli vastuvisiit Hakojärvile.
1993. aastal tõusis õpilaste arv 23 Piistaoja lapse võrra.
1994. aastal hakati välja andma kooli ajalehte “Viira Ekspress”. Valiti õpilasvalitsus. Võeti osa telesaatest “Kooli TV”.
1996. aastal saadi kaasaegne arvutiklass, kahjuks veel Interneti ühenduseta.
1998. aastal tähistas kool oma 140. sünnipäeva. Arvutiklass sai püsiühendatud Internetti. Koolil on nüüd ka oma hümn.
2000 juunist alates kiirem Interneti püsiühendus "Külatee" projekti raames.
2004. vana majast sai peale põhjalikku euroremonti õpilaskodu